Kirke mõtiskleb IT ja eetika teemadel

Pean tunnistama, et selle nädala mõtiskluste teema on minu jaoks siiani kõige põnevam. Nimelt saab siin lahata, kuidas uus meedia mõjutab vana meediamaailma. Olgu siin siis juttu sellest, kuidas telefoniraamatute töö veebikataloogid ja otsingumootorid üle võtsid või ENEd/EEd Uuskasutuskeskuste riiulites massiliselt nukrutsevad, sest Wikid tulid ja võtsid üle.  Kuna ma juba esimesel nädalal uurisin sotsiaalvõrgustike tagamaade kohta, siis kirjutan sel nädalal sellest, mis ajaröövimise poolest minu internetikasutamisel auväärsel teisel kohal on, nimel ajaveebidest ja sellest, kuidas see ajakirjandust mõjutab. Mulle südamelähedase teema tõttu võtsin vabaduse sel nädalal enda ninaesisest mitte kaugemale vaadata ja rant ida mõnuga sellest, kuidas  erinevad kajamid minu infotarbimist mõjutavad ning kas ja mil määral on nad minu jaoks muude meediakanalite ülesanded üle võtnud.  Lugedes blogimise ajaloo kohta, oli äge tõdeda, et nagu kogu maailmas, sai ka minu sõpruskonnas kogu blogi

Tere taas. Minu teise nädala blogipostituse teemaks on kirjeldada kaht nähtust interneti varasemast ajaloost (...-1991), milledest üht kasutatakse siiani ja teine on unustusehõlma vajumas.  Kuna ma ise olen sündinud 1988. aasta lõpus ning ma pakun, et mu ema sai esimese tööarvuti 1994 või 1995, ei saa ma just kiidelda oma kogemustega sellest, kuidas internetiga enne 1991. aastat oli, nii et tänane postitus tuleb puhtalt teadmiste põhjal, mida ma internetist leidsin. Üks põhilistest interneti põhiteenustest, mis ei ole oma olulisust ajaga kaotanud on e-post.  Esimesed e-posti variandid võeti kasutusele juba 1960. aastate lõpus ja toimis algselt kasutajate initsiatiivil. 1971. aastal tegi Ray Tomlinson e-kirjade saatmise mugavamaks ning lõi programmid  SNDMSG/READMAIL. Minu jaoks põnev on selle juures see, et juba esimestes e-mailides, mida Tomlison saatis, oli kasutusel aadressides @. Täpsemalt kujul [saatja] @ [saaja] Varasemad e-maili saatmise programmid vajasid, et nii saa

Tere tulemast lugema mu uut ajaveebi. :)  Esimeseks ülesandeks, millest siia kirjutan, kirjutada kolmest huvitavast ja lootustandvast IT- lahendusest, millest reaalsuses asja ei saanudki. Otsustasin fookusesse võtta sotsiaalvõrgustikud ja suhtluskanalid, mis olid enne Facebooki (loodud 2004. aastal) väga levinud ning tundusid igavesest ajast igavesti kestvat, kuid siis... Friendster Pean tunnistama, et sellest idufirmast ma ei olnud enne oma uurimuse algust kuulnudki. Sellest hoolimata oli Friendster üks esimesi laiema levikuga sotsiaalvõrgustikke. Wikipedias toodud kirjeldusest lähtudes võib eeldada, et tegu oli üsna Facebooki meenutava leheküljega, kus sa suhelda oma sõpradega jagada avalikult oma mõtteid/internetiavastusi, aga ka tutvuda uute inimestega ja korraldada üritusi. Firma loodi 2002 ( fun fact : samal aastal nägi Eestis ilmavalgust  rate.ee ). See arenes nii kiiresti, et juba 2003. aastal pakkus Google selle eest 30 miljonit dollarit (firmasse esialgselt inversteeritu