Kirke mõtiskleb IT ja eetika teemadel

Proovin ja proovin iga nädal postitada, aga mitte ei jõua oma graafikuid nii sättida, et leiaks enne reedet nädala sees aega. Sel nädalal leidsin oma mustrite murdmise võimaluseks lasta Rocktoriin üle. Ja järgmine nädal on puhkus tulemas. Nii et kui kaks nädalat järjest postitustega "maha saan" oleks päris uhke! :)  Sel nädalal räägin kahe veebilehe kasutatavusest, milledest ühega olen rahul ja teisega mitte nii väga.  Jakob Nielseni järgi on IT-s kasutatavusel viis peamist komponenti: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu.  Mõeldes  veebilehtedele, mida rohkem kasutan, on mul kõige rohkem probleeme  valmistanud ilmselt selle sama Blogger i praegune versioon ja Tumblr . Õpitavusega mul Bloggeris  küll probleeme, sest sain lehe põhilisemad funktsioonid 2000-te keskpaigas(?) umbes selgeks, praegust õpitatavust on keeruline hinnata. Tumblr-s ma oleksin blogi kujundamisega ilmselt tükk aega jauranud, aga kuna sealne ajaveeb sai tehtud mitme peale, siis tuli

Alustuseks pean tunnistama, et kogu litsentsiteema on siiani terve elu minust suure kaarega mööda käinud, nii et sain alustada selle nädala teema kohta uurimist põhimõtteliselt täiesti valgelt lehelt.  Kui keegi ei tea, mis on imeloom on copyleft, siis sõber Wiki ütleb selle kohta nii: " Copyleft  on  autoriõiguse  kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel." Seega ilmselgelt on tegu päris hea sõnamänguga. :) Nagu Copyright' il on ka Copyleft' il erinevaid litsentse, mis laias laastus jagunevad erinevate tüüpide vahel.  Väga tugeva Copyleft' i  puhul peab olema lubatud ligipääs kogu litsentseeritud töö koodile ja selle muutustele (viimane on ka algsele koodivõlurile kasulik). Üks tuntumaid selle tüübi litsentse on GNU  Affero General Public License , mida kasutab (

Arvustuse proloog Minu sünnipäeva nädala puhul näeb kursus ette, et selles vanuses naisterahval oleks juba eakohane kaaluda häkkeriks saamist kaaluda,seega soovitati läbi töötada Eric S. Raymondi veebilehe " How To Become A Hacke r". Ma pean tunnistama, et ei tea hetkel veel häkkerite kohta suurt midagi asjalikku (põhimõtteliselt piirduvad mu mittestereotüübsed teadmised häkerlusest sellega, et see on pigem IT spetsalistide kui koodivõlurite rida ning ma üldse ei välista, et ka need teadmised võivad olla ekslikud). Otsustasin selles arvustuses välja tuua punktidena huvitavamad uued teadmised, mis ma sain. 1. Kohe esimeses punktis kummutati minu arusaam, et koodivõluritest ei saa häkkereid. Nimelt toodi välja, et häkkerikogukonda kuuluvad nii võrguässad ( told you ) kui ka tipp-programmeerijad. 2. Need pahalased, keda laiem üldsus (k.a. mina varem) tundsin häkkerite nime all ja kelle eesmärk on võimalikult palju kahju tekitada, on pärishäkkerite jaoks kräkkerid. Pärishäkk