7. nädal: kuidas mõjutab vabade litsentside juures copyleft litsentsivalikut.

Alustuseks pean tunnistama, et kogu litsentsiteema on siiani terve elu minust suure kaarega mööda käinud, nii et sain alustada selle nädala teema kohta uurimist põhimõtteliselt täiesti valgelt lehelt. 

Kui keegi ei tea, mis on imeloom on copyleft, siis sõber Wiki ütleb selle kohta nii:

"Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel."
Seega ilmselgelt on tegu päris hea sõnamänguga. :)

Nagu Copyright'il on ka Copyleft'il erinevaid litsentse, mis laias laastus jagunevad erinevate tüüpide vahel. 

Väga tugeva Copyleft'i  puhul peab olema lubatud ligipääs kogu litsentseeritud töö koodile ja selle muutustele (viimane on ka algsele koodivõlurile kasulik). Üks tuntumaid selle tüübi litsentse on GNU Affero General Public License, mida kasutab (koos Apache license'iga) näiteks Open edX.

Tugev Copyleft on iseenesest üsnagi sarnane väga tugevale variandile. Kui ma õigesti aru sain, siis põhieeldused loojatele on mõlemal tüübli laias laastus samad, Peamine erinevus on see, et tugev CL on natuke leebem jooksvate muudatuste suhtes, st üles laetud peavad saama need muudatused, mis olid edukad. Tuntuim näide on ilmselt GNU GPL, mida kasutab näiteks GIMP.

Nõrk Copyleft on samuti sarnane eelnimetatutega. Selle erisesuseks on see, et kõiki koodi osasid ei pea viima sama listentsi alla. Seega on seda reaalsemalt võimalik kasutada lisakoodijuppidega koos ka ärilistel eesmärkidel. Lisaks GNU LGPLile (admit, you saw it coming) on selle tüübi näiteks ka Mozilla Public License, mida kasutab näiteks Mozilla.

Kasutatud allikad:

https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft
https://choosealicense.com/licenses/
http://www.affero.org/oagf.html#How_does_this_license_protect_the